Kristian Jaak Peterson (1801-1822)

                

            


                    Kristian Jaak Peterson (Christian Jacob Petersohn), tuntud ka lihtsalt kui Kristjan Jaak, sündis 14. märtsil 1801 Riias Jakobi kiriku kellalööja ja kirikuteenri pojana. Tema isa oli pärit Viljandimaalt Karula vallast, ema kohta on teada ainult see, et ta ei olnud puhast eesti päritolu. Peterson õppis Riia kreiskoolis ja kubermangugümnaasiumis. Andeka noormehena läbis ta gümnaasiumi nelja-aastase kursuse kolme aastaga, tundis paljusid keeli ning hakkas juba õpilasena avaldama keeleteaduslikke kirjutisi J. H. Rosenplänteri ajakirjas “Beiträge”, samuti kirjutas luuletusi ja hakkas pidama eestikeelset päevikut. Aastatel 1819–1820 õppis Tartu ülikoolis, algul usu-, siis filosoofiateaduskonnas, kuid läks 1820 ülikoolikursust lõpetamata tagasi Riiga. Andis seal keeletunde, kirjutas artikleid “Beiträgele” ja tõlkis rootsi keelest saksa keelde Chr. Gananderi “Mythologia Fennica” (“Soome mütoloogia”, Petersonil "Finnische Mythologie"), mis ilmus “Beiträges” 1822. Uskudes, et eesti mütoloogia sarnaneb soome omale, lisas Peterson tõlkele ka andmeid eesti mütoloogia kohta. Petersoni kogutud materjali põhjal arendasid Faehlmann ja Kreutzwald hiljem välja eesti rahvusmütoloogia. Suri Riias, maetud sealsele Jakobi kalmistule, kuid tema haua täpsem asukoht on teadmata. 



Eesti kultuurilukku on Peterson läinud esimese eesti luuletajana, kes püüdis luua eesti keeles nõudlikku kunsti selle traditsiooni alusel, mis valitses tema kaasajal Euroopas: järgis antiikkirjanduse eeskujusid ja oli aldis tärkavale romantismile. Temalt on säilinud kolm saksakeelset ja 21 eestikeelset luuletust, nendest kümme oodi ja viis pastoraali. Tuntumad on oodid “Laulja” ja “Kuu”. Petersoni luuletused erinesid õpetliku sisuga eestikeelsest luulest sedavõrd, et kaasaegsed (O. W. Masing, J. H. Rosenplänter) ei pidanud vajalikuks neid avaldada. Alles 20. sajandi algul hakati tema luuletusi avaldama kirjandusliku rühmituse Noor-Eesti albumites ja ajakirjas. 



Päevik, millele Peterson pani pealkirjaks „Kristian Jaak Peterson ehk see mis ta mõtles ja tegi ja kuidas ta elas ja mis ta teada sai oma elu sees iseeneselt üles pandud 17-nda eluaasta seest eluotsani”, sisaldab peamiselt filosoofilisi mõttekäike, kus arutletakse abstraktsetel usu, inimvaimu tähenduse ja kõlbluse teemadel. See on O. W. Masingu essee kõrval esimesi näiteid eesti filosoofilis-esseistlikust proosast. 



Alates 1996 tähistatakse Petersoni sünnipäeval, 14. märtsil emakeelepäeva.



Kristian Jaak Petersoni teosed e-kataloogis Ester



Kristi Metste