Karl Eduard Sööt (1862-1950)

Eesti järelärkamisaja üks kõige huvitavam luuletaja sündis 26. dets 1862 Tartu vallas Lohkva küla Tuki tuulevesti rentniku pojana ja elas kogu oma pika elu väärika kultuuritegelasena Tartu linnas. Sööt käis Tartu Õpetajate seminari algkoolis, 1878-1881 Tartu kreiskoolis ning täiendas end hiljem vabakuulajana Tartu ülikoolis. Pärast sõjaväeteenistust Poolas leidis tegevust "Vanemuise" seltsis ja osales A. Wiera trupis näitlejana. 1886-1893 töötas ajakirjanikuna "Oleviku" juures. 1895 aastal asutas oma trükikoja, kirjastuse ja raamatukaupluse.

Sööt võttis osa paljude rahvuslike organisatsioonide tööst: nii kuulus ta "Vanemuise" seltsi juhatusse, oli Eesti Kirjanduse Seltsi asutajaid ja hiljem auliige ning F. R. Faehlmanni Mälestuse Jäädvustamise Komitee esimees. Eesti Vabariigi ajal müüs ta oma äriettevõtted ja toimis kutselise kirjanikuna.

Oma esimese luulekogu "Aasa õied" avaldas Sööt kahes osas 1890 ja 1891, sellele järgnes "Rõõm ja mure" 1894, "Saatus" 1899 ning "Mälestused ja lootused" 1903. See on Söödi luule kõrgaeg, suure murrangu eelaeg ja selle ettekuulutaja eesti luules. Söödi selleaegsetest tekstidest on ajaproovile vastu pidanud romantilised eleegiad "Metsateel", "Pärast hallaööd" ja "Must lind".

Söödi luule on inspireerinud heliloojaid, eriti tema varasemast muheda huumoriga kirjutatud loomingust on leitud tekste koorilauludeks, nii nagu eleegiatest on saanud igihaljaid soololaule.

Pärast pikka vaheaega on Sööt avaldanud veel luulekogu "Kodu" (1921) ja lasteluuletuste kogu "Lapsepõlve Kungla" (1923). Söödi luulet on hiljem korduvalt välja antud ning tõlgitud ka teistesse keeltesse.

Sööt on maetud Tartu Raadi kalmistule. Luunja vald annab välja K. E. Söödi nimelist lasteluule auhinda.

ALLIKAD
Paul Ambur, Laulurästas hallaöös. 1942

Karl Eduard Söödi teosed e-kataloogis Ester

Sirje Olesk