Jakob Liiv (1859-1938)

Luuletaja ja näitekirjanik Jakob Liiv, Juhan Liivi vanem vend sündis 28. veebr 1859 Alatskivil, lõpetas Kodavere kihelkonnakooli. Olles ära teinud vallakooli õpetaja eksami, sai ta tööd algul Varnjal, siis Triigi-Avispea vallas. Nii töötas Jakob Liiv kas vallakirjutaja või kooliõpetajana mitmel pool, kuni asus 1901 elama Väike-Maarjasse ja avas seal raamatupoe. 1913 kolis ta Rakverre, kus töötas pangas ja toimetas ajalehte "Rakvere Teataja". Aastatel 1919-1921 oli Jakob Liiv Rakvere linnapeaks. Selle järel töötas ta taas kooliõpetajana kuni pensioneerumiseni 1926. Suri 17. jaan 1938 Rakveres ja on maetud kohalikule kalmistule.

Jakob Liiv on olnud vormikindel luuletaja, üks esimesi sonetivormi viljelejaid eesti luules. Aastatel 1886-1900 avaldas ta kolm luuleraamatut pealkirjaga "Viru kannel", hiljem veel mitmeid luulekogusid, kogutuna esitas oma loomingu 1929 raamatus "Lüürilised laulud".

Lüürilistest luuletustest paremini õnnestusid Jakob Liivil eepilised värssjutud: nii on ta kirjutanud allegoorilise värssjutu "Kõrbelõvi" (1898), kus kujutatakse rahvusliku liikumise aja tegelaste vastuolusid, ja poeemi "Püha kuju". Jakob Liiv on kirjutanud ka näidendeid, millest ajaproovile on vastu pidanud komöödia "Kolmat aega vallavanem". Jakob Liivi memuaarteos "Elu ja mälestusi" ilmus 1936.

Jakob Liivi teosed e-kataloogis Ester

Sirje Olesk