Matthias Johann Eisen (1857-1934)

Matthias Johann Eisen oli folklorist, kes avaldas ka luuletusi ja koostas mitmesuguseid õpetlikke raamatuid. Ta sündis 28. sept 1857 koolmeistri pojana Läänemaal Vigalas. Õppis Lihulas, Pärnus ja Haapsalus ning lõpetas 1885 Tartu ülikooli teoloogina. Oli kirikuõpetajaks Ingerimaal ja Aunuses ning 1888-1912 eesti-soome-rootsi koguduses Kroonlinnas. Kirjutas sealkogutud andmete najal raamatu "Koidula Kroonlinnas" (1914). Koos kaasautoritega avaldas ka eesti esimest biograafilist sarja "Tähtsad mehed".

Aastatel 1912-1919 töötas Eisen Tartus kooliõpetajana ja vaba literaadina. Kui keiserlikust Tartu ülikoolist sai eesti Tartu Ülikool, sai Eisen 1919 rahvaluule alal eradotsendiks ja oli sealsamas 1920-1927 isiklik professor. Eisen valiti Helsingi Ülikooli audoktoriks 1927 ja Tartu Ülikooli audoktoriks 1932. Eisen suri Tartus 6. aug 1934, ta maeti Raadi kalmistule.

Eisen oli väga viljakas literaat, tema poolt välja antud raamatute arv (koos vaimulike teostega) ületab 200. Tähtsamateks tuleb pidada tema koostatud antoloogiat "Eesti luuletused" 1881 ning "Kalevala" tõlget (annetena aastatel 1891-1898).

Eiseni suuri teeneid on rahvaluule kogumine ja selle publitseerimine. Erinevalt J. Hurdast ei avaldanud Eisen rahvaluule teaduslikke publikatsioone, vaid rahvaraamatuid. Neist tähtsamad on muistendite kogud "Esivanemate varandus" (1882, neljas trükk 1958), valimikud "Eesti rahva mõistatused" (1889), "Eesti vanasõnad" (1914), "Eesti mütoloogia" (1919), "Eesti vana usk" (1926) jms.

Matthias Johann Eiseni teosed e-kataloogis Ester

Sirje Olesk