Juhan Luiga (1873-1927)

                

            


                    

Psühhiaater, esseist ja ajaloolane Juhan Luiga sündis Tartu lähedal Ropka vallas peremehe pojana ja õppis Tartus gümnaasiumis ja ülikoolis. 1904. aastal kaitses doktorikraadi väitekirjaga ”Vaimuhaigete hooldamine Baltimaadel” ja jäi tööle Tartu närvikliinikusse.


1908. aastal kolis Tallinna, oli I maailmasõja ajal sõjaväearstina Soomes, hiljem vabatahtlikuna Vabadussõjas. Valiti 1921. aastal loodud Eesti Arstide Seltsi esimeheks, oli ajakirja ”Eesti Arst” ning Eesti Tervishoiumuuseumi rajajaid. Luiga suri 19. oktoobril 1927 ning on maetud Tartusse.


 


Eesti kultuuriloos on Luiga leidnud oma koha mõjuka arvamusliidrina, kes alates 1906. aastast on pideval kirjutanud artikleid ja esseesid kirjandusest ja poliitikast. Luiga oli EÜS-i liige, lähedane Postimehele ja Tõnissonile, kuid tema omaaegsed käsitlused selles ajalehes ning ajakirjas ”Eesti Kirjandus” ilmutavad teravat pilku ning tolerantsi, mis on samas isikupäraselt irooniline või sarkastiline. 


Valik Luiga esseedest ja artiklitest on pärast tema surma kogutud pealkirjde all ”Päevamured I -II”, 1934 ja ”Poliitilised päevamured I-II” 1935. Luiga vaimulooline pärand on veel kord avaldatud sarja ”Eesti mõttelugu” raamatutetes  ”Hingejõu ilmed” ning ”Mäss ja meelehaigus” (mõlemad 1995)..


Luiga esseed on ajastu mõistmiseks praegu veel kõnekad, tema käsitlused Noor-Eestist, eesti ajaloost, eesti ühiskonnast olid isikupärased ja  poleemilised, kuid ikka originaalsed ja mõtlemapanevad.


Luigast kui silmapaistvast isikusest omas ajas kirjutavad mitmed kaasaegsed – Aino Kallas oma päevikute kolmes esimeses köites ning Hella Wuolijoki mälestusraamatus ”Koolitüdrukuna Tartus”. Juhan Luiga oli abielus näitlejanna Erna Villmeriga ning nende kirjavahetust on ulatuslikult tsiteeritud Katri Aaslav-Tepandi monograafias ”Eesti näitlejanna Erna Villmer” (2008). Koos Vaino Vahinguga, kes on Luiga kui närviarsti tutvustamiseks kirjutanud mitmel puhul, on K. Aaslav- Tepandi kirjutanud näidendi ”Teatriromanss” (2001). 



Sirje Olesk

                    


                        

            	

                	
    
Seotud materjal

    	        
                    
                
Portreed (6)Vaata kõiki

        
                    
                    
                
Grupifotod (2)

        
                    
            
                    
                
Perekond (1)

        
                    
            
            
            
            
            
                            
Grupeerimata (3)

        
    

Veebiviited (1)





    
Sündmused (1)