Rudolf Tobias (1873-1918)

                

            


                    Helilooja, organist ja koorijuht Rudolf Tobias sündis 29. mail 1873 Hiiumaal Käinas köstri peres. Esimesed muusikateadmised sai ta isalt ning hakkas juba lapsena ise muusikat komponeerima. 1885 astus Haapsalu Kreiskooli ning asus kohaliku pianisti C. v. Gerneti juurde klaverit õppima. 1889 astus Tobias Tallinna Nikolai Gümnaasiumi, mille lõpetas koduõpetaja eksamiga; samal ajal võttis Tallinna Toomkirikus organist E. Reinickelt oreli- ja muusikateooriatunde. 1893 astus Peterburi Konservatoorumi, kus õppis L. Homiliuse juures orelimängu ja prof N. Rimski-Korsakovi juures kompositsiooni. Ta lõpetas konservatooriumi 1897, olles esimene eestlane, kes omandas professionaalse muusikalise erihariduse, seda nii helilooja kui organisti erialal. Aastatel 1898–1904 töötas Tobias Peterburi Eesti Jaani koguduse organisti ja koorijuhina, esitades ka oma loomingut. 1904 kolis helilooja Tartusse, töötas muusikaõpetajana mitmetes koolides. Koos A. Lättega asus korraldama Tartu muusikaelu, organiseerides suurvormide ettekandeid, samuti tegutses ta pianisti ja dirigendina ning kirjutas muusikakriitikat. 1908 lahkus finantsraskuste tõttu Eestist, tutvus Lääne-Euroopa linnade muusikaeluga ning jätkas oma loometööd. Pikemalt jäi Tobias peatuma 1910. aastal Berliini, kus töötas organisti ja ajakirjanikuna. Aastatel 1912–1918 töötas Tobias Berliini muusikaülikooli muusikateooria õppejõuna, esitas ka kontsertidel oma muusikat. 1911 sai Tobias Saksa Heliloojate Liidu (Genossenschaft Deutscher Tonsetzer) hindamiskomisjoni liikmeks ning 1914 omandas Saksa kodakondsuse. Tobias suri 29. oktoobril 1918 kopsupõletikku, maeti Berliini. 1992 maeti Tobias põrm ümber tema kunagisse kodukohta Kullamaal. 



Tobiast on nimetatud eesti muusikaloo esimeseks suurkujuks. Igal juhul on tema teedrajavat rolli esimeste instrumentaalsete helitööde loojana eesti professionaalses muusikas raske alahinnata: Tobias on kirjutanud esimesed eesti instrumentaalsed helitööd. Nende hulgas on esimene sümfooniline teos (avamäng „Julius Caesar” 1896), kantaat („Johannes Damaskusest” 1897), klaverikontsert („Concertstück” 1897), klaverisonaat (1897), keelpillikvartett (1899), oratoorium („Joonase lähetamine” 1909) ja programmiline instrumentaalteos („Walpurgi burlesk” 1910). Tobiase loomingu hulgast on esile tõstetud ka oratooriumi „Sealpool Jordanit” (lõpetamata), „Eks teie tea” meeskoorile, orelile ja sümfooniaorkestrile (1900), ballaadi „Seal ilmaneitsist ilusast” sopranile ja sümfooniaorkestrile (1911), mitmeid orkestriteoseid („Burlesk”, melodraamad „Kalevipoja unenägu” ja „Kalevipoja epiloog”), oreliteoseid (fuuga d-moll, 12 koraalprelüüdi), klaveriteoseid (2 sonatiini) ja kooriteoseid („Psalm 42”, motette, laulud „Varas” ja „Noored sepad”). 



Tobiase loomingu suurimaid mõjutajaid on olnud L. v. Beethoven, sarnaselt Beethoveniga on tema enesegi looming jõuline, paatoslik, monumentaalne. Tobiase looming oli selges kontrastis eesti muusikas toona valitsevate romantiliste meeleoludega. Uudsena mõjusid ka ajakirjanduses ilmunud Tobiase muusikalised seisukohad. Kuigi peale konservatooriumi lõpetamist elas Tobias Eestis ja lõi siin muusikat vaid neli aastat (1904–1908), on tema looming võõrsilgi küllastunud eesti motiividega: tema teostes on sageli kasutatud meremotiivi, just võõrsil hakkas ta looma ooperit „Kalevipoeg”, eriti tähenduslikuks on aga peetud tema peateost – oratooriumi „Joonase lähetamine” (1909). Oratoorium sündis suure sisemise põlemise tulemusena, sellesse on kirjutatud Tobiase tõekspidamised ning see mõjub oma filosoofilises paljutähenduslikkuses prohvetlikult. Tobias väljendab siin nägemust (oma rahva) kannatustest, kohtumõistmisest ja lunastusest. 



ALLIKAD 

Eesti muusika biograafiline leksikon. 2. köide, N–Y. Tallinn, 2008. Lk 414–416. 

Imbi Kull, Eesti muusika ajalugu koolidele. Tallinn, 1997. 

Karl Leichter, Rudolf Tobias. – Keset muusikat. Tartu, 1997. Lk 350–353. 

Riho Päts, Rudolf Tobias. Monograafia. Tallinn, 1968. 

Vardo Rumessen (koost), Rudolf Tobias sõnas ja pildis. Tallinn, 1973. 

Vardo Rumessen, Rudolf Tobias ja tema oratoorium „Joonase lähetamine”. Tallinn, 1995. 

Rudolf Tobias, In puncto musicorum. Koost, komm Vardo Rumessen. Tartu, 1995. 



Rudolf Tobiase teosed e-kataloogis Ester 



Pille-Riin Larm