Kreutzwaldi luuletus "Wana aeg olli waeno aega..." - eestikeelse ilukirjandusliku loomingu algus (1845)

                

            


                                                    19. sajandi Euroopas levib J. G. Herderi ja teiste romantikute mõjul rahvaluule kirjanduslik kasutamine ja imiteerimine. Ka Kreutzwaldi loomingut mõjutab ajastu romantiline kirjanduslik miljöö. Ta hakkab tegelema eesti rahvalaulude ja -juttude töötlemisega, viib neisse uusi ajaloolisi ja mütoloogilisi motiive, sõnastab omaenese kujutlusi rahvalaulule lähedases vormis. Esimene sedalaadi luuletus on "Vana aeg oli vaenu aega...", mille Kreutzwald saadab F. R. Faehlmannile kui ehtsa rahvalaulu - see saab vaimustatud vastuvõtu osaliseks. See suund Kreutzwaldi loomingus osutub väga viljakaks. Rahvaluulet kasutades, seda loominguliselt ümbervormides kirjutab Kreutzwald hiljem oma suurteosed "Kalevipoja" ja "Eesti rahva ennemuistsed jutud". Kreutzwaldi looming paneb aluse eesti algupärasele rahvuslikule ilukirjandusele.