Georg Eduard Luiga (1866-1936)

Georg Eduard Luiga on teinud oma elutöö ajakirjanikuna, ennekõike sõjaeelse Päevalehe arendaja ja peatoimetajana. Ajakirjanikuna on ta kasutanud arvukalt pseudonüüme.

Eesti kirjandusse on ta jäänud peamiselt ühe laulutekstiga: ta on tuntud laulu „Sääl kus rukkiväli lagendikul heljub” sõnade autor (see on ilmunud 1920. aastatel ajalehes pealkirjaga „Lapsepõlve kodu”).

Luiga sündis Võrumaal Valgjärve koolimajas õpetaja pojana ja õppis Kanepi kihelkonnakoolis. Selle järel töötas ise mitmel pool (Valgjärvel, Maramaal) õpetajana ja asus 1890. aastal Tartusse, kus sai tööd ajalehe Olevik juures. Kümme aastat (1891-1901) töötas Luiga kooliõpetaja ja köster-koolmeistrina Siberis Eesti asundustes, algul Simbirski, hiljem Tobolski kubermangus.

20. sajandi alguses tuli Luiga tagasi Eestisse. Siin töötas ta mitme ajalehe juures, kuni hakkas koos teistega looma suurt ajakirjanduskontserni Eesti Kirjastuse Ühisus ning sai selle raames Päevalehe peatoimetajaks, millest sai tema juhtimisel suurim ajaleht sõjaeelses Eestis.

Luiga on avaldanud kaks luuletuskogu 19. sajandil ja mõned aimeraamatud 20. sajandi alguses. Väärib märkimist, et tema toimetas trükki Mahtra ülestõusu keskse tegelase Hans Tertsiuse mälestused (1900). 1920. ja 1930. aastatel kirjutas Luiga eesti poliitika ja majanduse üle ka Soome ja Saksa ajalehtedes.

Luiga suri Tallinnas ja on maetud Rahumäe kalmistule.

Sirje Olesk