Otto Wilhelm Masing (1763-1832)
Valgustuslik kirjanik, ajakirjanik ja keelemees Otto Wilhelm von Masing sündis 8. nov 1763 Põhja-Tartumaal Lohusuu abikiriku eestlasest köstri pojana. Tema ema pärines rootsi aadliperekonnast. Üldhariduse omandas Masing Narvas ja Saksimaal Torgaus, kõrghariduse Saksamaal, Halle ülikooli usuteaduskonnas 1783–1786. Pärast ülikooli lõpetamist töötas esialgu koduõpetajana Põhja-Eestis, seejärel oli pastor Lüganusel ja Viru-Nigulas, 1815. aastast kuni surmani Äksis. 1821 sai temast ühtlasi Tartumaa praost.
Masing suri Äksis, on maetud Tartu Jaani kalmistule.
Masing seadis nagu teisedki valgustajad oma kirjanduslikule tegevusele puhtpraktilised eesmärgid: anda talupojale uusi teadmisi, õpetada teda oma peaga mõtlema ning elu arukalt korraldama. Ta koostas kooliõpikuid ja kalendreid, tõlkis eesti keelde seadusi ja ametlikke määrusi, avaldas kirjutisi
J. H. Rosenplänteri "
Beiträge's"
, tegi kaastööd Tartu ja Riia saksakeelsetele ajalehtedele. Tema tähtsamad teosed on „Pühapäeva vahelugemised” (1818), millega ta pani aluse eesti aimekirjandusele, ja „Maarahva Nädalaleht” (1821–1823, 1825), mis on eesti esimene järjepidevam ajaleht. Masingu sulest pärineb ka esimene eestikeelne essee
“Widerlegung einer ungegründeten und ungerechten Behauptung” (“Ühe põhjendamatu ning ebaõiglase väite ümberlükkamine”), mis ilmus eesti keele õppevahendiks mõeldud brošüüris
“Ehstnische Originalblätter für Deutsche” (1816). Tema luuletustest on tuntuim valm “Päts”, mis muudetud kujul on rahvaliku lauluna tänaseni tuttav (“Vändra metsas Pärnumaal”).
Masing uuendas ka eesti kirjakeelt. Ta tõi sellesse palju rahvapärast materjali, võttis kasutusele uusi oskussõnu ning püüdis eesti keele ortograafiat muuta keele hääldusele lähedasemaks. Ortograafiaalastest uuendustest oli tähtsaim õ-tähe kasutuselevõtt. Masing oli eeskuju ja keeleline autoriteet
F. R. Faehlmannile,
F. R. Kreutzwaldile jt järeltulevatele eesti kirjameestele.
Otto Wilhelm Masingu teosed e-kataloogis Ester
Kristi Metste