Kogud
Vali kogu- F.R. Kreutzwaldi sünd Jõeperes (1803)
- Kreutzwaldi lapsepõlvekoduks saab Kaarli mõis. Kokkupuude Kalevipoja lugudega (1804)
- Kreutzwaldi perekond vabastatakse pärisorjusest (1815)
- Kreutzwaldi koolihariduse algus. Rakvere alg- ja kreiskool (1815)
- Kreutzwaldi vanematekoduks saab Ohulepa mõis. (1818)
- Kreutzwald astub kreiskooli Tallinnas. Esimesed kirjanduslikud katsetused. Töö algkooliõpetajana. Koolivaheajad Ohulepal, "toapapa" jutud. Rahvaluule kogumise algus (1819)
- Kreutzwaldi vanematekoduks saab Viisu mõis. (1824)
- Kreutzwald saab koduõpetaja koha Peterburis. Katse astuda sõjaväemeditsiini akadeemiasse (1824)
- Kreutzwald Tartu ülikooli arstiteaduskonnas. Sõprus Faehlmanniga (1825)
- Kreutzwald arstitudengina epideemiakolletes (1831)
- Kreutzwaldi isa surm (1832)
- Kreutzwaldi arstidiplom ja abielu. Võrru arstiks (1833)
- Kreutzwald Võrus. Valgustajalikult mitmekülgne eneseteostus, kujunemine eesti rahva Lauluisaks (1833)
- Kreutzwaldi perekonda sünnib tütar Annette Adelheid (1834)
- Kreutzwaldi perekonda sünnib teine tütar Marie Ottilie (1836)
- Kreutzwaldi aktiivse publitsistliku tegevuse algus (1837)
- Kreutzwaldi teadusliku tegevuse algus. Saamine ÕES-i liikmeks (1839)
- llmub "Wina-katk" – Kreutzwaldi esimene õpetlik raamat rahvale (1840)
- Ilmub "Wagga Jenowewa" – Kreutzwald mugandab saksa rahvaraamatu (1842)
- Kreutzwaldil idee kirjutada eesti rahvusromaan (1842)
- Ilmub "Sippelgas" I - Kreutzwaldi teine õpetlik raamat rahvale (1843)
- Kreutzwaldi perekonda sünnib poeg Friedrich Alexis (1845)
- Kreutzwaldi luuletus "Wana aeg olli waeno aega..." - eestikeelse ilukirjandusliku loomingu algus (1845)
- Kreutzwaldi saksakeelsed ballaadid (1846)
- Kreutzwald alustab "Kasulise Kalendri" kirjanduslisa toimetamist (1846)
- Kreutzwaldi ema surm (1846)
- Kreutzwald kogub rahvaluulet Setumaal (1847)
- Ilmub Kreutzwaldi "Reinowadder Rebbane" – 19. sajandi populaarseim jutustus (1847)
- Ilmub Kreutzwaldi "Ma-ilm ja mõnda" I vihik - 19. sajandi mõjukam rahvavalgustusteos (1848)
- Kreutzwald valitakse ÕESi auliikmeks. Algab koostöö Peterburi TA-ga (1849)
- F. R. Faehlmanni surm. Kreutzwald alustab "Kalevipoja" proosavariandi koostamist (1850)
- Ilmuvad Kreutzwaldi "Maa ja mere pildid" – populaarne rahvavalgustuslik teos (1850)
- Ilmub Kreutzwaldi esimene eesti rahva ennemuistne jutt "Tänulik kuningapoeg" (1850)
- Kreutzwaldi "Reinowadder Rebbane" ilmub raamatuna (1851)
- Kreutzwald võtab kasutusele eesti keele uue kirjaviisi (1851)
- Ilmub Kreutzwaldi "Leonora" – tõlkeline ballaad (1851)
- Ilmub Kreutzwaldi "Risti-sõitjad" – rahvavalgustuslik mugandus (1851)
- Sureb Kreutzwaldi noorem tütar Marie Ottilie (1851)
- Kreutzwaldi "Tarto Alma materile" – algupärane tervitusluuletus (1852)
- Ilmub Kreutzwaldi "Teejuhhataja Ämma-kooliliste õppetuse jures" – esimene arstiraamat (1852)
- Ilmub Kreutzwaldi "Paar sammokest" – romantiline jutustus (1853)
- ÕES tervitab Kreutzwaldi tema 50. sünnipäeva puhul (1853)
- Ilmub Kreutzwaldi "Lühhikenne öppetus" (1854)
- Ilmub poeem "Söda" – Viru laulik esmakordselt Kreutzwaldi luuletajanimeks (1854)
- Ilmub rahvaluuleantoloogia "Eestlaste müütilised ja maagilised laulud" (sks k) – teaduslik eesti rahvalaulude kogu (1854)
- Kreutzwaldi teaduslikud kommentaarid raamatule "Eestlaste ebausukombed, viisid ja harjumused" (sks k) - 17. sajandi rahvausundi alase teose kordustrükk (1854)
- Kreutzwaldil suureneb töökoormus arstina (1855)
- Kreutzwaldi rahvusvaheline tuntus teadlasena (1855)
- Ilmub Kreutzwaldi "Kilplased" – saksa rahvaraamatu vaba ümbertöötlus (1857)
- Ilmub Kreutzwaldi "Maa ja mere piltide" II osa (1857)
- Kreutzwald Peterburis, külas Schiefneril ja Karellil. Toetus "Kalevipoja" väljaandmiseks (1859)
- Ilmuvad Kreutzwaldi "Eesti-rahva Ennemuistsed jutud" I (1860)
- Ilmub Viru lauliku luulekogu "Angervaksad" (1861)
- Kreutzwaldi ja Wiedemanni koostöö eesti-saksa sõnaraamatuga (1861)
- Ilmub Kreutzwaldi "Sippelgas" II – autorinimega W. R. Ristmets (1861)
- Ilmub Kreutzwaldi "Maa- ja mere-pildid" III – rahvavalgustuslik reisiraamat K. Kane’i järgi (1861)
- Ilmub "Kalevipoja" 2. trükk, rahvaväljaanne (1862)
- Ilmub Kreutzwaldi "Häda- ja Abiraamatukene" – saksa rahvavalgustusliku raamatu mugandus (1862)
- Kreutzwald tõlgib Eestimaa talurahvaseaduse (1863)
- Ilmub Kreutzwaldi aabits "ABD raamat" (1863)
- Kreutzwaldi kujuneb rahvusliku ärkamisaja keskseks tegelaseks, kunstnik Köler maalib Võrus Kreutzwaldi portree (1864)
- Kreutzwaldi "Viru lauliku laulud" – esimene kunstiväärtuslik luulekogu eesti kirjanduses (1865)
- Kreutzwaldi kodu Võrus külastavad Viljandimaa talupojad (1865)
- Ilmuvad Kreutzwaldi "Eestirahva Ennemuistsed jutud" (1866)
- Algab Lydia Koidula ja Kreutzwaldi kirjavahetus (1867)
- Lydia Koidula külastab Kreutzwaldi kodu Võrus (1868)
- Lauluisa 65. sünnipäeva tähistatakse "Vanemuise" seltsis Tartus (1868)
- Kreutzwald alustab tööd poeemiga "Lembitu" (1870)
- Ilmub Kreutzwaldi "Rahunurme Lilled" I – J. H. W. Witscheli usulüürika tõlked (1871)
- Ilmub Kreutzwaldi "Tuletorn" – esimene tõlkeline draamateos (1871)
- Lauluisa 70. sünnipäeva pidulik tähistamine Võrus (1873)
- Ilmub "Kalevipoja" 3. trükk, eesti keeles (1875)
- Ilmub Kreutzwaldi "Vanne ja õnnistus" – teine tõlkeline draamateos (1875)
- Ilmub Kreutzwaldi "Rahunurme Lilled" II (1875)
- Kreutzwald kolib Tartusse, vanaduspäevad tütre perekonnas (1877)
- Kreutzwald osaleb II üldlaulupeol Tartus (1879)
- Ilmub Kreutzwaldi "Kodutohter" – viimane arstiraamat (1879)
- Kreutzwald koostab "Mõttesalmikud" – käsikirja jäänud lühiluuletuste kogu (1881)
- Kreutzwald paneb kokku luulekogu "Viru lauliku laulud" II osa käsikirja (1882)
- Kreutzwaldi teine reis Peterburi, haigestumine (1882)
- Kreutzwaldi surm (1882)
- Kavatsetakse osta Fr. R. Kreutzwaldi endine maja Võrus (1939)