K. Keskküla, Kalevipoeg tormikünnil (1986)

Kalevipoeg tormikünnil
Hundid on tapetud
Hall karv kamina ees
Küljeluud mullas
Hingeharakas kuuseladvas

Isa on mullas suure linna all
Emast on kahju
Ema on hall kivi pruun kivi
mänd ja kadakas
udune sügisenõmm
liivik laineharja vastu

Sortsid tuulde läinud
sortsid tuuleks saaanud
Kivised väravad langevad
Tormikünd üle maa

Variseb muld kord su rinnalt
või on süda liig raske 

(Kalev Kesküla, Kalevipoeg tormikünnil. - Läbi linnaöö, Tallinn, eesti Raamat, 1986, lk 45)