F. Tuglas, Maailma lõpus-1 (1915)

/---/
Vara hommikul, kui päikeseketas vaevalt taevarannal kerkis, hiivasime ankru.
Sõudsime välja lahest ja tõmbasime lahesuul purjed üles. Tuul paisutas purjesid, köied pingutusid, mastid naksusid, - sõitsime avarale merele.
Kakskümmend meest olid aerudel, kümme kummalgi pool.
Kerkisid punased mõlad, sinised pisarad jooksid mööda mõlasid, - laulsid punased huuled, heitsid nalja habesuud.
Nõnda kulus esimene päev, - rand kadus, - õhtu jõudis. 
/---/

(Friedebert Tuglas, Maailma lõpus. - Novelle ja minatuure. Tallinn: Eesti Raamat, 1978, lk 80-110)

Seotud materjal

Isikud (1)