Martin Körber (1817-1893)

                

            


                    Luuletaja, muusikategelane ja harrastusteadlane Martin Georg Emil Körber sündis 17. juulil 1817 Tartumaal Võnnu kirikumõisas. Ta oli üks viimaseid baltisakslasi-estofiile, kes on eesti kultuuriloos kaasa on rääkinud. Tema isa, koguduse poolt armastatud pastor Eduard Philipp Körber suhtus eestlastesse humanistlikult, püüdis parandada oma koguduse kooliolusid ja tegeles ajastu vaimust kantuna Eesti koduloo uurimisega: kogus ja töötles ajaloolisi materjale ning andis välja mõned raamatud. Isaga on seotud ka niinimetatud priiuse tamme lugu, millega on E. Ph. Körberile jätnud kultuurilukku jälje kui eestlaste vabaduse ja iseseisvuse prohvet: ühe noore tamme istutamise puhul (1808) oli ta Võnnu kiriku meetrikaraamatusse kirjutanud, et kui tulevased põlved saja aasta pärast palaval päeval selle tamme varjus puhkavad, siis “osutub meie rõhutud vendade, eestlaste ränk ike juba ammu murdunuks. Siis on nad saanud jälle vabaks, iseseisvaks ja õnnelikuks rahvaks.” Eesti iseseisvus 1918. aastal.



M. Körber õppis Tartu gümnaasiumis ja lõpetas 1842 Tartu ülikooli usuteaduskonna. Oli seejärel kooliõpetaja Kuressaares ja pastor Ansekülas. Ta asutas Ansekülas laulukoori, kellega korraldas ilmalikke kontserte ja 1863 laulupeo kohalikule rahvale, olles esimesi koorilaulukultuuri edendajaid Eestis. Pärast pensionile jäämist 1875 asus elama Kuressaarde ja hakkas tegelema Saaremaa koduloo uurimisega. Suri 17. aprillil 1893 Kuressaares, on maetud sealsele Kudjape kalmistule. 



Körberi kirjanduslik tegevus oli mitmekülgne. Ta andis välja jutlusi, palveraamatuid, katekismuse, vaimulikke ja ilmalikke laule, mälestusi, ajalooalaseid ja kodu-uurimuslikke töid. Viimastest on eriti väärtuslik “Oesel einst und jetzt” (“Saaremaa enne ja nüüd”) I–III (1887, 1899, 1915), hästi süstematiseeritud koduloolise materjali ja rahvapärimuste kogu. Eesti kultuurilukku on Körber jäänud peamiselt mitmehäälse koorilaulu edendajana ja saksa sentimentalistliku lauluvara vahendajana eesti keelde. On arvatud, et temalt pärineb 1000 ilmalikku ja vaimulikku laulu. Tema luulevihikud sisaldavad laulutekste, millest mõned on jäänud tänaseni eesti laulurepertuaari (“Vaikne kena kohakene”, “Isamaa” (“Mu isamaa armas”), “Karjane” (“Ma olen väike karjane”), “Kiigu, liigu, laevukene”).



Martin Körberi teosed e-kataloogis Ester 



Kristi Metste




                    


                        

            	

                	
    
Seotud materjal

    	        
                    
                
Portreed (2)

        
                    
            
                    
                
Elukohad (2)

        
                    
            
            
            
            
            
                    
                
Matus, haud (2)

        
                    
                            
Grupeerimata (3)

        
    



    
Sündmused (1)

    





    
Artiklid (1)