Friedrich Robert Faehlmann (1798-1850)

Arst ja harrastusteadlane Friedrich Robert Faehlmann sündis 31. dets 1798 Järvamaal Koerus Ao mõisa eestlasest valitseja pojana. Õppis Rakvere algkoolis ja kreiskoolis, Tartu gümnaasiumis, lõpetas 1827 Tartu ülikooli arstiteaduskonna, olles esimene eesti soost dr med kraadiga arst. Kogu elu töötaski Faehlmann praktiseeriva arstina Tartus ja selle ümbruses. Aastatel 1842–1850 töötas Faehlmann ühtlasi Tartu ülikoolis eesti keele lektorina, 1843–1845 luges ülikooli arstiteaduskonnas õppeülesande täitjana farmakoloogia ja retseptuuri kursust. 1838 asutas koos mõttekaaslastega Õpetatud Eesti Seltsi (ÕES), 1843–1850 oli selle esimees. Suri Tartus, maetud Tartu Raadi kalmistule.

Faehlmanni sulest on ilmunud kaks arstiteaduslikku uurimust, doktoriväitekiri südamepõletikest “Observationes inflammationum occultiorum” (“Tähelepanekuid varjatud põletikkudest”, 1827) ja käsitlus düsenteeriaepideemiast Tartus “Die Ruhrepidemie in Dorpat im Herbst 1846” (“Kõhutõveepideemia Tartus sügisel 1846”). ÕES-i liikme ja ülikooli eesti keele lektorina tegeles eesti keele uurimisega, käsitles astmevaheldust, sõnade muutmist ja tuletamist, tegi ettepanekuid eesti keele ortograafia uuendamiseks. Oma keelealaste töödega pani Faehlmann aluse eesti keele hääliku- ja vormiõpetusele. ÕESi maarahvale mõeldud kalendri lisade täiteks kirjutas Faehlmann mõned valgustusliku iseloomuga ja humoristlikud jutud; teatava ühiskonnakriitilisusega paistab silma “Tühi jutt, tühi lori, tühi asi, tühi kõik” (1842), mille järg jäi tsensuuritakistuste tõttu ilmumata, populaarne oli “Kalendritegija kimbus” (1846). Eesti keele luulevõimelisust katsetades kirjutas kümmekond luuletust antiiksetes värsimõõtudes. Neist on tuntumad epigramm “Üks kui mõnigi teine” (“Ükskord oli üks mees...”) ja dialoogiline luuletus “Piibu jutt”.

Eesti kultuurilukku on Faehlmann läinud peamiselt eepose “Kalevipoeg” algatajana ja eesti rahvusmütoloogia loojana. Oma 1839 ÕES-is peetud ettekandes Kalevipojast visandas ta tulevase eepose põhisündmustiku ja kujundas rahvamuistendite robustsest hiiust eestlaste muistsetest jumalatest pärineva rahvuskangelase. ÕES-i toimetistes saksa keeles avaldatud kaheksa romantilise muistendiga („Emajõe sünd”,„Vanemuise laul”, „Keelte keetmine”, „Koit ja Hämarik”, „Loomine”, „Vanemuise kosjaskäik”, „Vanemuise lahkumine”, „Endla järv ja Juta”) tegi Faehlmann katse rekonstrueerida eesti mütoloogiat ja pani sellega aluse eesti rahvusmütoloogiale, mida arendati edasi rahvusliku liikumise perioodil ja mis tänaseni püsib Eesti teatrite, seltside ja tänavate nimedes jm.

Friedrich Robert Faehlmanni teosed e-kataloogis Ester 

 Kristi Metste

Seotud materjal

Portreed (20)Vaata kõiki
Elukohad (17)Vaata kõiki
Perekond (1)
Matus, haud (6)Vaata kõiki
Grupeerimata (39)Vaata kõiki
Sündmused (10)Vaata kõiki
Raamatud (1)