Algab massiline talude päriseksmüümine (1860)

Talusid hakatakse massiliselt päriseks müüma, tekivad eestlastest maaomanikud, kellele toetudes saab jõudu ulatuslik rahvuslik liikumine. Liikumise keskuseks kujuneb majanduslikult jõukam Lõuna-Eesti, eriti Holstre, Paistu, Tarvastu kihelkonnad Viljandimaal. Taluomanike arv tõuseb järsult. Nende kõrvale hakkab tekkima eestlastest maaharitlaste (vallakirjutajate, köstrite, koolmeistrite) kiht. Eestimaal algab talude päriseksmüümine kümmekond aastat hiljem.

Seotud materjal

Grupeerimata (1)