Frieda Dreverk (1898-1978)

                

            


                    

REED MORN,          


Seda kirjanikunime kandis Frida Johanna Dreverk (1898-1978).


Frida Dreverk sündis Tallinnas töölisperes, kaotas varakult isa, jäädes ema kasvatada. Kehvadele oludele vaatamata sai ta gümnaasiumihariduse ja astus  seejärel 1919. a   rahvusülikoolina avatud Tartu  Ülikooli ühena esimestest naisüliõpilastest.  Frida Dreverk lõpetas ülikooli 1924. a magistrikraadiga kirjanduses. Seejärel  töötas ta kooliõpetajana  ja  hakkas ajalehtedele kaastööd tegema. 1927. a pälvis ta romaan „Andekas parasiit“ romaanivõistlusel teise koha ja osutus tõeliseks menuromaaniks, millest palju kõneldi. Teose peategelast Ellu Romeldit iseloomustab massiinimese põlgus, kõrgendatud nõudlikkus enese ja teiste suhtes, aga ka äärmuslik individualism. Suutmatus leida pidepunkti  viib lõpuks Ellu enesetapuni. Romaani pealkiri  osutab üldistamistaotlusele. Ellu sarnased  on ühiskonnas üleliigsed.


 1929. avaldas Reed Morn romaani „Kastreerit   elu“.Teos käsitleb vanglamiljöö taustal keerukaid eetilisi probleeme, sest peategelane on vihahoos tapnud jõhkardist  peremehe, kui see peksis naist.


1932 sai Frida   Dreverk Prantsuse Teaduslikult   Instituudilt väikese stipendiumi enesetäiendamiseks Pariisis. Elades   äärmiselt kokkuhoidlikult viibis   ta  aasta  aega Pariisis ja sõitis ka Hispaaniasse, kuid ei leidnud kusagil tööd  ja pöördus 1934  tagasi Eestisse. Ta kirjutas raamatu Jeanne  d’Arcist, avaldas novelle ja tõlkis.


1930ndate lõpul sai temast jälle õpetaja Tallinnas. 1944. Aastal põgenes Frida    Dreverk Eestist Saksamaa kaudu,  viibis laagris, töötas mõne aja Saksamaal ja peatus  ka Rootsis kuni  1952  lahkus New Yorki. Pärast kolme aastat kontoritööd õnnestus tal asuda Kaliforniasse, kus ta tundis, et on lõpuks koju jõudnud. 


1955. a  ilmusTorontos Orto kirjastuses  Reed Morni kolmas roman “Tee ja tõde”. See on arenguromaan,  milles jälgitakse   peategelase  Estri elukäiku.       Ester vastandub oma tõeotsimises praktilistele  kodakondsetele, eriti õele, kuid selles romaanis lahendatakse Reed  Morni loomingule tüüpiline erandinimese  ja  tavainimese vastuolu  varasemast erinevalt. Peategelase areng ei vii uhkesse üksindusse, vaid  empaatilise mõistmiseni, et inimesi ei teenita ainult ülevate etteastete kaudu,inimesi teenitakse ka argpäevaste väikeste ülesannete  ja kohustuste kaudu.                                 


Frida Drevergi areng viis ta budistlike tõdede suunas, elu lõpuaastail kirjutas ta mitu esseeromaani , mis jäid osalt lõpetamata. Postuumselt on ajakirjas Mana ilmunud “Nimed ajas ja ruumis,” käsikirja on jäänud “Märgit hing”. Reed Morni  viimased teosed on lõdva intriigiga filosoofilisd mõtisklused   nn igavestel teemadel. Reed Morni jaoks on elu  vaimne ülesanne, millega toimetulemine on ta loomingu sisuks. Ta teoste probleemid on universaalsed, käsitlus haakub eesti kirjanduse 1930ndate aastate   suundumusega täpsema psühholoogilise eritluse suunas. Samas kuulub Reed Morn ”naisüksindusse “ jäetud autorite hulka,  olles oma loominguga väljakutseks, kuidas teha mõistetavaks    oma aega jäänud  ja puuduliku retseptsiooniga kirjandusteoseid.          



Rutt Hinrikus

                    


                        

            	

                	
    
Seotud materjal

    	        
                    
                
Portreed (4)

        
                    
            
            
            
            
            
            
            
            
                            
Grupeerimata (1)

        
    

Veebiviited (1)