Johannes Vares (1890-1946)

Luuletaja ja poliitik, eesti kvisling Johannes Vares sündis 12. jaanuaril 1890 Viljandimaal Paistu kihelkonnas Heimtalis taluperemehe pojana, õppis Pärnu Gümnaasiumis ja selle lõpetamise järel 1910 õppis edasi arstiteadust Kiievi Ülikoolis kuni 1914. aastani, riigieksamid sooritas 1917. aastal. I maailmasõjas oli üliõpilasena rindearst ja teenis välja ordenid. Sõjaväearstina teenis ka Vabadussõjas. 1919 abiellus Emilie Roodega ja töötas kuni aastani 1939 Pärnus arstina, sooritas sageli välisreise, külastas paaril korral ka Nõukogude Liitu.

Esimese luulekogu „Fata-Morgana“ avaldamisest peale (1918) kasutas pseudonüümi Johannes Barbarus. Avaldas 1920. ja 1930. aastail kümmekond luulekogu, mis tõid kirjandusse ekspressionistlikke, futuristlikke ja kubistlikke ideid. Otsis eeskuju prantsuse rühmitusest Clarté, kelle vaateid tutvustas. Eesti Vabariigis esindas vasakpoolse maailmavaatega poeeti, kes vastandas end koos teiste vasakpoolsete intelligentidega eriti Konstantin Pätsi vaikivale ajastule. 

1940. aastal, Eesti okupeerimise järel, esitati ta okupatsioonivõimude poolt peaministri kandidaadiks. Järgnevalt esitas valitsus formaalse palve Eesti vastuvõtmiseks Nõukogude Liitu, mis rahuldati 6. augustil. 24. augustil sai Johannes Vares Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks ja täitis seda ametikohta kuni surmani. 1941 juulis, pärast sõja puhkemist evakueerus Barbarus Nõukogude Venemaale, kus organiseeris tagalas evakueeritud eestlase tööd, kunstilist isetegevust (kunstiansambleid) ja rahvusväeosade loomist, aga ka eestlastele suunatud raadiosaateid. Sõja ajal avaldas kaks luulekogu, „Relvastatud värsid“ (1943) ja „Rindeteedel“ (1944), sõja järel artikleid ja sõnavõtte. Luulekogud: „Fata-Morgana“ (1918), „Inimene ja sfinks“ (1919), „Katastroofid“ (1920), „Kolmnurk“ (1921), „Vahekorrad“ (1922), „Geomeetriline inimene“ (1924), „Multiplitseerit inimene“ (1927), „Maailm on lahti“ (1929), „E.V.-r“ (1932), „Tulipunkt“ (1934), „Memento“ (1936) jpt.

Ametliku versiooni järgi sooritas Johannes Vares oma korteris Kadrioru lossis 29. novembril 1946 enesetapu. Ta surma asjaolusid varjati Nõukogude ajal ja need on ebaselged tänaseni. Kirjanik on maetud Tallinna Metsakalmistule.

Johannes Barbaruse teosed e-kataloogis Ester

Rutt Hinrikus

Seotud materjal

Portreed (97)Vaata kõiki
Grupifotod (103)Vaata kõiki
Elukohad (14)Vaata kõiki
Perekond (26)Vaata kõiki
Käsikirjad (4)
Teosed (4)
Matus, haud (27)Vaata kõiki
Kunst (1)
Grupeerimata (146)Vaata kõiki
Veebiviited (1)
Sündmused (5)Vaata kõiki
Raamatud (15)Vaata kõiki