Winston Churchill (1874-1965)

                

            


                    
Winston Churchilli isa oli Lord Randolph Churchill, 7. Marlborough' hertsogi järeltulija ning ema Lady Randolph Churchill (Jennie Jerome), Ameerika miljonäri Leonard Jerome'i tütar. Churchill kasvas üles traditsioonilises Briti kõrgklassi vaimus. Pärast lühikest, kuid sündmusterikast karjääri sõjaväes (m.h. Buuri sõjas ja Indias) sai temast aastal 1900 Suurbritannia parlamendi liige, esialgu Konservatiivse Partei koosseisus. Sõjaväes olles oli saanud alguse ka tema karjäär kirjanikuna: aastal 1900 avaldas ta oma esimese ja ainsaks jäänud romaani, „Savrola“, kuus aastat hiljem põhjaliku biograafia oma isast. Järgneva kolmekümne aasta jooksul oli Churchill mitmetel tähtsatel ametipostidel nii liberaalsete kui konservatiivsete valitsuste koosseisus. Aastatel 1933–38 ilmus tema teine biograafia oma kuulsast esiisast Marlborough' hertsogist.


Vaatamata tema varasemale sensatsioonilisele tõusule poliitikataevasse, toimus Churchilli tõeline läbimurre alles 1940. aasta maikuus, mil temast sai Suurbritannia peaminister ja kaitseminister. Sellesse ametisse jäi Churchill kuni 1945. aastani. Suuresti tänu Churchilli osavusele riigimehena tuli Suurbritannia välja keerulisest olukorrast, millesse oldi satutud Teise maailmasõja alguseks varasemate Briti valitsuste järeleandliku välispoliitika tõttu. Koos Franklin Delano Roosevelti ja Jossif Staliniga kujundas Churchill liitlasjõudude koostööpoliitika ning võttis osa ka Jalta konverentsist, millega kujundati pärastsõjaaegse Euroopa nägu. Peale sõja lõppu pidas Churchill oma kohuseks hoiatada Läänemaailma Nõukogude ekspansiooni eest. Ta oli üks varase Külma sõja juhtkujudest ning mõiste „raudne eesriie“ populariseerija. Taaskord sai Churchill peaministriks konservatiivide võidu järel 1951. aastal, parlamendi liikmeks jäi ta kuni 1964. aastani.


1953. aastal lõi kuninganna Elizabeth II Churchilli rüütliks ning andis talle Sukapaela ordeni. Muude aumärkide seas on Churchill saanud veel president Robert Kennedylt 1963. aastal USA aukodakondsuse ning Eesti Vabariigilt juba 1925. aastal ka Eesti Vabadusristi I liigi 1. järgu. Historiograafina kirjutas Churchill neljaköitelise Esimese maailmasõja ajaloo (1923-29), kuueköitelise Teise maailmasõja ajaloo (1948–1953/4) ning neljaköitelise „Inglise keelt kõnelevate rahvaste ajaloo“ (1956–58). 1953. aastal sai ta Nobeli kirjandusauhinna.


 


Kasutatud faktiallikas: Encyclopaedia Britannica Online, Academic Edition


 


Kirjandust:


Christopher Dobson (toim.), „Churchill“ (paljude fotodega biograafiline kroonika). Tõlkinud Piret Kärm. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2001


Christian Graf von Krockow, „Churchill: üks 20. sajandi elulugu.“ Saksa keelest tõlkinud Vladimir Beekman. Tallinn: Kunst, 2000


Vladimir Truhhanovski, „Winston Churchill: poliitiline elulugu.“ Tallinn: Eesti raamat, 1982


 


Mart Kuldkepp


                    


                        

            	

                	
    
Seotud materjal





    
Sündmused (1)