10









20









30









     Laulo meista lõpenessa!
Elin tungib taewa alla,
Heäle eksib eha õlma,
Peidab pakso pilwetesse.
Heäle kannul kõnnib kõrwa,
Kõnnib kõrwa, sihib silma
Pilwelise peiteliko:
Kas ei Wanemuinse warjo,
Endla neitsi näokesta
Pilwe rünka palistusel
Kusagil ei ole näha?
Kas ei Kalewide poega,
Kangelase kujo sarnast
Pilwe sülleie ei sünni? –
Kui sa meele märkusella,
Lauliko silma tarkusel
Moondawat pilwe mängi
Tüki aega tunnistanud,
Teraselta tähelpannud:
Siis sa kadund Kalewide
Elo käigi ilmutusi
Pilwe paisul wõiksid näha.
Õhto õlma warjo alla
Langeb laulo laenekene,
Kustub kandelniko kõla
Suigutie salawusse, –
Langewad elona laened!
Laene matab luulikuda
Wilo sängi waiba alla.
Mere laened mängitawad,
Järwe laened loputawad
Kaunakese kalda peäle,
Wäljapoetud warjokese:
Aga sisu sest ei leita,
Iwakesta ilusamat;
Muna kooreke on murul
Audumista awaldamas:
Elo saanud linno poega,
Luige lendis Taara linna.

Tagasi üles