10









20









30









40









50









60









70









80









90









100









110









120









130









140









150









160









170









180









190









200









210









220









230









240









250









260









270









280









290









300









310









320









330









340









350










360









370









380









390









400









410









420









430









440









450









460









470









480









490









500









510









520









530









540









550









560









570









580









590









600









610









620









630









640









650









660









670









680









690









700









710










720









730









740









750









760









770









780









790









800









810









820









830









840









850









860









Sõua, laulik, lausa suuga,
Sõua laululaevakesta,
Pajataja paadikesta -
Sõua neid sinna kalda′ale,
Kuhu kotkad kuldasõnu,
Kaarnad hõbekuulutusi,
Luiged vaskseid lunastusi
Vanast ajast varistanud,
Muistepäevist pillutanud!
Teatage, linnud targad,
Vilistage, vete lained,
Avaldage, tuuled armsad:
Kus see Kalevite kätki,
Kange meeste kodupaika,
Vikerlaste varjuvalda?
Laula, laulik, miks ei laula,
Miks ei, kulda, kuulutele?
        Mis ma kukun, kurba lindu,
Mis ma laulan, närtsind nokka?
Noorus närtsinud nõmmessa,
Kolletanud kanarbikku,
Leinakase lehtedesse.
        Enne, kui õnnes hõiskasin,
Päeva paistel a′asin pilli,
Hõbedasi laululõimi
Kuldakangaksi kudusin,
Nägin mõnda naljakada,
Salalikke sündimisi,
Imelikke ilmutusi.
        Tuule-ema tõstis tiiba,
Marumemme murdis metsa,
Sundis laineid sõitemaie,
Merel laial mängimaie,
Puistas pilved põgenema,
Põgenema Pikse pakku.
        Vaadeldes rõõmurünkalta
Päikese palge peale,
Mõtlin muistseid mälestusi,
Vanal ajal sündind asju.
        Jooske, jõed, jõudsamasti,
Tulge, künkad, tunnistama,
Metsad, märku andemaie,
Salud, sala sõnaldama!
        Lausa tõuseb laulu ilu
Kui see päike pilve paisust,
Ajab meele ärkamaie,
Mõtted lustil mõlkumaie.
        Kaugelt näen koda kasvamas,
Kalevite kaljulinna,
Tammed müüridel toeksi,
Kaljurahnud seina katteks,
Toomingad toa tagana.
        Minu kõrva kostab kohin
Langevatest merelaintest,
Kõikumata kaljukünkaist,
Mis jäid marust murdemata,
Tuulehoosta tuiskamata,
Vihmaveesta veeremata.
        Sahakeme sõnasida
Vanajutu jälgedelle,
Raudse põlve radadelle!
        Muiste leiti Kalevalas
Kange meeste kasusida
Mitmes külas kasvamassa,
Mitmes talus tõusemassa,
Mis kui Taaralaste taimed,
Võidulaste võsukesed
Sureliku eide sülest
Siia ilma siginenud.
        Vanaisa kuulsad pojad,
Targa nõude nõtkutajad,
Targa tööde toimetajad,
Pidid sõprust sobitama
Närtsilike neidudega,
Kuni neide nõdrad rüped
Pojakandjaks paisusivad.
Sealtap tõusis kuulus sugu,
Kange Kalevite seltsi,
Mehed kui tammed tugevad.   
        Põhja piiril seisis pere,
Tugev talu kaljudella
Taara tammemetsa ääres,
Pool veel seisis metsas peidus,
Teine pool lausa lagedal.
        Peres kasvas kolme poega,
Taaralaste taimekesi.
Üks neist veeres Venemaale,
Teine tuiskas Turjamaale,
Kolmas istus kotka selga,
Põhjakotka tiiva peale.
        See, kes veeres Venemaale,
Kasvas kauniks kaubameheks,
Poepoortide punujaks.
See, kes tuiskas Turjamaale,
Sirgus vapraks sõjameheks,
Tõusis tapri taotajaks.
        See, kes sõitis kotka seljas,
Põhjakotka tiiva pealla,
Lendas palju, liugles palju,
Lendas tüki lõuna poole,
Teise tüki tõusu poole,
Sõitis üle Soome mere,
Liugles üle Läänemere,
Veeres üle Viru mere,
Kuni õnne kohendusel,
Jumalikul juhatusel
Kotkas kõrge kalju peale
Viskas mehe Viru randa.
        Meie maale tulnud meesi
Riiki kohe rajatanud,
Laia valda asutanud,
Kena koja ehitanud,
Kust ta vägev-volil käsi
Laia valda valitsemas.
        Muud ei meie muredelle,
Meie laia luhtadelle
Vanajutu jälgedessa
Kalevi-taadist kuulutatud,
Tulemisest tähte antud.
        Kuidas Kalev kosjas käinud
Noorikuda nõudemassa,
Sellest salasõnumida
Pihkva piirilt pärisime,
Nii kuis laulus lõksutame,
Kuldakeelil kuulutame.

        Läänes elas noori leski
Naine üksinda talussa,
Oli kui tuba toeta,
Hoone seinad katukseta.
        Läks ta karja saatemaie
Pühapäeva hommikulla,
Argipäeva aegadella.
Mis ta leidis karjateelta,
Sõrge jälgelt tallermaalta,
Kiige alta vainulta?
Leidis kana karjateelta,
Tedremuna tallermaalta,
Varesepoja vainulta.
        Leski võttis kana kaissu,
Pistis tedremuna põue,
Võttis leina lepituseks,
Kurvastuse kustutuseks
Kodulapsiks kasvamaie;
Viskas siis varesepoja
Ripakille põllerüppe;
Viis neid kolmina koduja,
Kandis salakamberie,
Kivist tehtud kelderie.
Võttis kätte villavaka,
Pani paari haudumaie,
Muna alla, kana peale,
Kaane alla kasvamaie;
Seadis sigimisevaka
Salve servale seisema;
Viskas siis varesepoja
Kassinurka kirstu taha.
        Kasvas kana, haudus muna;
Kana kasvas kaane alla,
Tedremuna tiiva alla,
Kasvas kuu, paisus kaksi,
Kasvas kortel kolmat kuuda,
Nädala ehk neljat kuuda,
Peale paari päevakesta.
        Lesk läks aita vaatamaie,
Kasulapsi katsumaie.
Mis seal kasvas kaane alta?
Kanast kasvas kena neitsi,
Tedremunast teine tütar;
Kanast sai S a l m e, sula neitsi,
Tedrest L i n d a, libe neitsi.
Mis sai varesepojasta
Kassinurgas kirstu taga?
Varesest sai vaenelapsi,
Ohtupäine orjatüdruk,
Tuletungla torgitava,
Kaelakoogu konksitava.
Salmel käisid kosilased,
Viied, kuued viinakruusid,
Seitse sala kuulajada,
Kaheksa kaugelt vaatajada.
Käisid kõrged kosilased:
Üks oli kuu, teine päeva,
Kolmas tähti-poisikene.
        Tuli kuu-poisikene,
Kahvapalgeil peiukene,
Viiekümmenel hobusel,
Kuuekümmenel kutsaril;
Tahtis Salmet kaasaks saada,
Neidu kihlul kinnitada.
        Salme mõistis, kostis kohe,
Hüüdis aga aidastana,
Kõneles kivikojasta:
"Ei mina, kulda, lähe kuule,
Hõbe ei ööde valguselle!
Kuul on kolme ametida,
Kuus veel isetoimetusi:
Korra tõuseb koidikulla,
Vahel päeva veerengulla,
Korra päeva tõusengulla;
Vahest ta väsib varagi,
Vahest enne valge′eda,
Vahest peab vahti päevallagi,
Luurib laia lõuna′alla."
        Kuu läks kurvana koduje,
Paistis minnes nukral palgel.
        Tuli päike-poisikene,
Põlevsilmil peiukene,
Viiekümmenel hobusel,
Kuuekümmenel kutsaril;
Tahtis Salmet kaasaks saada,
Neidu kihlul kinnitada.
        Salme mõistis, hüüdis vastu:
"Ei mina, kulda, läinud kuule,
Hõbepärga põlgab päeva!
Päeval palju viisisida,
Mitmel kombel muutumisi:
Palavasti paistab päeva,
Heledasti heidab ilma.
Kui on hele heinaaega,
Siis ta vihmada vihistab;
Kui on kallis kaerakülvi,
Siis ta põudada põristab,
Kaerakülvida kaotab,
Odrad põllule põletab,
Linad liidab liivikule,
Herned vagude vahele,
Tatterad toa tahaje,
Läätsed käänab känderie;
Kui on ruuge rukki lõikus,
Siis ta kasteta kahistab,
Uduvihmada varistab."
        Päev läks puhkides koduje,
Paistis minnes põuapalgel,
Kõrvetuse kurjusella.
        Siis tuli kolmas kosilane,
Tuli tähti-poisikene,
Põhjanaela vanem poega,
Viiekümmenel hobusel,
Kuuekümmenel kutsaril;
Tahtis Salmet kaasaks saada,
Neidu kihlul kinnitada.
        Salme hüüdis aidastana,
Pajatas poordikamberista:
"Talli viige tähe hobune,
Tähe lauku latterie,
Tähe ruuna roka juurde,
Ette see ihutud laua,
Taha see tahutud seina!
Heitke ette heinasida,
Kandke ette kaerasida,
Ette sulpi suupärasta,
Ette rokka rohkemada,
Ette vahtu valgemada!
Peitke peenie linuje,
Katke laia kanga alla,
Varjake siidivaiballa,
Silmad sameti magama,
Kabjad kaeraje lebama!
Tähele mina lähengi,
Tähel armsal annan kätta,
Lähen kuldakaasakeseks.
Tähel on siravad silmad,
Meelemõtted mõlkumata;
Täht ei raiska viljategu
Ega riku rukkilõikust.
        Tähti-poega istutage,
Ette see ihutud laua,
Taha see tahutud seina,
Alla pinki pihlakane,
Ette laia söömalauda,
Palakad peale kaetud;
Kandke kalad laua peale,
Lihad peiu ligemalle,
Kandke magusamad maugud,
Pulmasepikud peiule,
Meevaagnad mehe ette;
Kandke laual′ õllekannud,
Mõdupeekerid magusad!"
        Tähti tuppa kutsutie,
Söömalauda palutie.
Eit aga leski pajateli:
"Sööge, tähti, jooge, tähti,
Elage, tähti, rõõmullana!"
        Tähti mõõkada täristas,
Kuldahelkuda helistas,
Kannuskardada käristas,
Raudakanda raksateli:
"Ei taha süüa, eidekene,
Ei taha juua, eidekene,
Ega rõõmullan′ elada;
Tooge mu oma tubaje,
Saatke Salme põrmandalle!"
        Salme kuulis peiu kutsu,
Tähti-poisi tahtemista,
Salme hüüdis aidastana,
Üle õue hoone′esta:
        "Peiukene, poisikene,
Kaugelt tulnud külaline,
Annid aega kasvadessa,
Salmel aega sirgudessa, -
Anna aega ehtidessa,
Pulmariide pannessagi!"
        "Lippa, Linda, lendavjalga,
Lenda, õde, kamberie,
Karga ehete kirstule!
Too mulle kuued kalevised,
Särgid udusiidilised,
Käiksed kullakirjalised,
Vikelised villasukad,
Litterissa linikud,
Ruudulised kaelarätid!"
        Eite hüüdis nurgastana,
Kasuema kamberista:
"Sööge, tähti, jooge, tähti,
Elage, tähti, rõõmullana
Pikkade pidude päevil!"
        Tähti kuulis, kostis vastu,
Tähti targasti kõneles:
"Ma′p taha süüa, ma′p taha juua,
Taha ei rõõmsasti elada
Pikkade pidude päevil,
Enne kui näha saan omada."
        Leski mõistis, kostis vastu:
"Ehk tahad, marjuke, magada,
Puhu pikemalt puhata?"
        Tähti varmalt vastu kostis,
Tähti targasti kõneles:
"Ma′p taha, marjuke, magada
Ega pikemalt puhata:
Tähe silm ei tunne suiku,
Ei ka kulmu kattemista
Ega lau langemista.
Tooge mu oma tubaje,
Saatke Salme põrmandalle,
Kanast-kasvand kaetavalle!"
        Siis toodi neiu tubaje,
Saadi Salme põrmandalle.
Leski eit ei tunnud tütart,
Kasumemm ei kasvandikku,
Keda salakamberissa
Murueit oli ehitanud,
Metsapiigad valmistanud.
Leski küsis kahtlevasti:
"Kas see kuu on, ehk kas päeva,
Ehk kas ehatütar noori?"
        Saaja kokku kutsutie,
Pulmalised palutie
Lustipidu pidamaie:
Sest et tammi Tartu rajalt,
Leppa linnauulitsalta
Juurtella olid ühte joosnud,
Ladvul kokku lange′enud.
        Ristitantsi tantsitie,
        Viru tantsi veeretie,
        Sõreliiva sõtkutie,
        Murupinda piinatie -
Tähti-peig ja Salme-neidu
Pidasivad pulmailu!

         Tuli kuu teisel korral
Pulmailu pilli peale
Lääne talusse tagasi,
Viiekümmenel hobusel,
Kuuekümne kutsariga;
Tahtis tedremunast tütre,
Linda endal′ liivitseda.
        Vennad tahtsivad kuule,
Õde ööde kuningalle;
Linda ei tahtnud kuule minna,
Linda hüüdis saunastana,
Linda padjusta pajatas,
Ebemeista heitis keelta:
        "Ei mina, kulda, lähe kuule,
Hõbe ei ööde kuningalle!
Kuul on kuusi ametida,
Viis veel isevalmistusi,
Tosin teisi talitusi;
Vahest ta varagi tõuseb,
Vahest tõuseb valge′ella,
Vahest uputab uduje,
Katab palge kastenarma,
Vahest peidab pilvedesse,
Korra tõuseb koidikulla,
Korra koidu keske′ella,
Korra kaob ta kogunisti,
Jätab valla vahtimata."
        Kuu läeb koju kurval meelel,
Pahandus paistab palge′elta,
Kurjus silmakulmudelta.
        Ristitantsi tantsitie,
        Viru tantsi veeretie,
        Harju tantsi hakatie,
        Sõreliiva sõtkutie,
        Murupinda piinatie -
Tähti-peig ja Salme-neidu
Pidasivad pulmailu!
        Seal tuli teine kosilane
Pulmailu pilli peale
Teist kord õnne katsumaie:
Tuli päike, pärga peassa,
Viiekümmenel hobusel,
Kuuekümne kutsariga,
Ise tuli täku seljas;
Tahtis Lindat liivitseda,
Tedretütre naiseks võtta.
Vennad tahtsid päikeselle,
Õde päeva pealikulle;
Linda ei tahtnud päeva-peigu,
Linda hüüdis saunastana,
Linda padjusta pajatas,
Ebemeista heitis keelta:
        "Ei ma, kuld, läe päikeselle,
Hõbe ei päeva pealikulle!
Päev teeb pahada palju:
Jätab linad liivikusse,
Kaeraseemeta kaotab,
Odrad põllule põletab,
Nisud nurmele närtsitab,
Rukkid vagude vahele;
Paistab suvel pikka aega,
Talvel ei tule tuppagi."
        Päev läheb puhkides lävelta,
Kõrvetab põuapalaval.
        Ristitantsi tantsitie,
        Viru tantsi veeretie,
        Harju tantsi hakatie,
        Lääne tantsi lõhutie,
        Sõreliiva sõtkutie,
        Murupinda piinatie -
Tähti-peig ja Salme-neidu
Pidasivad pulmailu!
        Seal tuli kolmas kosilane
Pulmailu pilli peale,
Tuli vesi veeredessa
Viiekümmenel hobusel,
Kuuekümne kutsariga,
Ise vesihalli seljas,
Tahtis Lindat liivitseda,
Tedretütre naiseks võtta.
Vennad tahtsivad vetelegi,
Õde vooge kuningalle;
Linda ei tahtnud vetelegi,
Linda hüüdis saunastana,
Linda padjusta pajatas,
Ebemeista heitis keelta:
"Ei ma, kuld, läe vetelegi,
Hõbe ei vooge kuningalle!
Vood on kurjad veeremaie,
Lained pahad langemaie,
Allikad harunemaie,
Jõed jõledad jooksemaie."
        Vesi veeres pisarpillil,
Laine leinates koduje,
Voolas kurvasti väravast.
        Ristitantsi tantsitie,
        Viru tantsi veeretie,
        Harju tantsi hakatie,
        Lääne tantsi lõhutie,
        Järva tantsi jännatie,
        Sõreliiva sõtkutie,
        Murupinda piinatie -
Tähti-peig ja Salme-neidu
Pidasivad pulmailu!
        Seal tuli neljas kosilane
Pulmailu pilli peale,
Tuli tuuli tuisatelles
Viiekümmenel hobusel,
Kuuekümne kutsariga,
Ise tuulistäku seljas,
Tahtis Lindat liivitseda,
Tedretütre naiseks võtta.
Vennad tahtsid tuultelegi,
Õde soovis õhkudelle;
Linda ei tahtnud tuultelegi
Ega õhu ülemalle.
Linda hüüdis saunastana,
Linda padjusta pajatas,
Ebemeista heitis keelta:
"Ei ma, kuld, läe tuultelegi,
Hõbe ei õhu ülemalle!
Tuuled kurjad tuiskamaie,
Marud hullud möllamaie,
Õhud liiga õrnad peiud."
        Tuul läheb tuisates koduje,
Ei pea pikka pahandusta
Ega tuska tunnikesta.
        Ristitantsi tantsitie,
        Viru tantsi veeretie,
        Harju tantsi hakatie,
        Lääne tantsi lõhutie,
        Järva tantsi jännatie,
        Tartu tantsi tallatie,
        Sõreliiva sõtkutie,
        Murupinda piinatie!
Tähti-peig ja Salme-neidu
Pidasivad pulmailu!
        Seal tuli viies kosilane
Pulmailu pilli peale,
Lääne talu lävedelle,
Tuli Kungla kuningapoeg
Viiekümmenel hobusel,
Kuuekümne kutsariga,
Ise kuldatäku seljas;
Tahtis Lindat liivitseda,
Tedretütre naiseks võtta.
Vennad tahtsid Kungla peigu,
Õde kuningapojale;
Linda ei tahtnud Kungla peigu,
Linda hüüdis saunastana,
Linda padjusta pajatas,
Ebemeista heitis keelta:
"Ei ma, kuld, läe kuningalle,
Hõbe ei Kungla poisile:
Kuningal on tütred kurjad,
Kes mind, võõrast, vihkaksivad."
        Kungla peig läeb kurjal tujul
Vandudes välja väravast.
        Ristitantsi tantsitie,
        Viru tantsi veeretie,
        Harju tantsi hakatie,
        Lääne tantsi lõhutie,
        Järva tantsi jännatie,
        Tartu tantsi tallatie,
        Oma tantsi õpitie,
        Sõreliiva sõtkutie,
        Murupinda piinatie!
Tähti-peig ja Salme-neidu
Pidasivad pulmailu!
        Seal tuli kuues kosilane
Pulmailu pilli peale,
Tuli Kalev, kange meesi,
Viiekümmenel hobusel,
Kuuekümne kutsariga,
Ise uhke täku seljas;
Tahtis Lindat liivitseda,
Tedretütre naiseks võtta.
Vennad ei tahtnud Kaleville,
Leski keelas kanget võtta.
Linda aga tahtis Kaleville,
Linda hüüdis saunastana,
Linda padjusta pajatas,
Ebemeista heitis keelta:
        "See mul meesi meele pärast,
Selle kihlad kinnitame."
        Kalev tuppa kutsutie,
Laua taha istutie;
Ette see ihutud lauda,
Taha see tahutud seina,
Kangad seina katte′eksi;
Ette see hõbeda kannu,
Kallis kuldane peeker,
Sisse see mõdu magusa,
All on meski, peal on vahtu,
Keskel on õlut punane.
        Leski palus leiba võtta,
Salme palus suuda kasta:
"Sööge, Kalev, jooge, Kalev,
Maitsege meie magusat,
Kastke kurku pulmakannust,
Vikelisest viinakruusist!
Elage, Kalev, rõõmullana
Pikkadel pidude päevil!"
        Kalev mõõkada täristas,
Kuldahelkuda helistas,
Kannuskardada käristas,
Rahapunga raksateli,
Targu keelilla kõneles:
"Ei taha süüa, eidekene,
Ei taha juua, noorikukene,
Maitseda teie magusat,
Katsuda teie kibedat,
Ega rõõmsasti elda;
Tooge mu oma tubaje,
Laske Linda põrmandalle,
Tedretütar teiste sekka!"
        Linda mõistis, kostis vastu:
"Peiukene, poisikene!
Annid aega kasvadessa,
Piigal pikka paisudessa,
Sõstrasilmal sirgudessa,
Anna aega ehtidessa!
Kaua ehib see isatu,
Kaua ehib see ematu,
Kaua vaene vöötelekse,
Kaua kroogib käikseida;
Ei ole eite ehtimassa,
Vanemat valmistamassa,
Sugulasi soovitamas,
Õdesid õnne andemassa.
Külaeided ehitavad,
Vanad naised valmistavad,
Küla annab külma nõuda,
Rahvas raudase südame."
        Kalev ei võtnud kannust märga
Ega toitu tugevuseks,
Ega maitsend pulmailu.
        Linda hüüdis aidastana,
Palvekeelil kivikeldrist:
"Tule, vares, vaenelapsi,
Põlgtud orjapiigakene,
Kassinurgas kasvand tüdruk,
Lenda kui liblikakene
Kiirelt ehtekirstudelle:
Too mulle uusi udusärki
Peale see ihu ilusa,
Too mulle tohine särki
Peale see keha kenama;
Too mulle rukka roomekirja
Peale see uduse särgi;
Too mulle teine tähteline
Üle undruku tohise;
Too vöö vaherpuukirja
Ümber nirgu niuetelle,
Ümber luigena tüheme;
Too mulle kirjavad käiksed
Neiu kõrge rinna katteks;
Too mulle rätik räimekarva
Peale kirjava käikse,
Valge kaelale varjuksi;
Too mulle kuube kuldatoime,
Poordist pärjake päheje!"
        Eite hüüdis nurgastana,
Kasuema kamberista:
"Sööge, Kalev, jooge, Kalev,
Elage, Kalev, rõõmullana
Pikkade pidude päevil;
Tähti-peig ja Salme-neidu
Peavad pikka pulmailu!"
        Kalev mõistis, kostis vastu,
Kange targasti kõneles:
"Ma′p taha süüa, ma′p taha juua,
Taha ei rõõmsasti elada
Pikkadel pidude päevil.
Tooge tuppa mu omane,
Laske Linda põrmandalle,
Tedretütar teiste sekka!"
        Siis toodi neiu tubaje,
Lasti Linda põrmandalle,
Tedretütar teiste hulka.
Leski eit ei tundnud tütart,
Kasumemm ei kasvandikku,
Keda salakamberissa
Murueit oli ehitanud,
Metsapiigad valmistanud.
        Leski küsis kahtlevasti:
"Kas see kuu on, ehk kas päeva,
Ehk kas ehatütar noori?"
        Linda mõistis, kostis vastu:
"See pole kuu, see pole päeva
Ega ehatütar noori,
See on kodu kasvand lapsi,
Tedremunast tõusnud tütar."
        Kalev kosis kuldaneidu,
Võttis Linda kodukanaks,
Võttis kalliks kaisutavaks,
Ajaviitvaks armukeseks.
        Saaja kokku kutsutie,
Pulmalisi palutie
Lustipidu pidamaie;
Sest et tamme Tartu rajalt
Leppa linnauulitsalta
Juurtega ühte jooksenud,
Ladvilla kokku langenud.
        Ristitantsi tantsigeme,
        Viru tantsi veeregeme,
        Harju tantsi astugeme,
        Lääne tantsi lennakeme,
        Järva tantsi jättageme,
        Oma tantsi hoidageme:
        Seni kui tõuseb sõrga soosta,
        Sõrga soosta, märga maasta,
        Veri varvaste vahelta,
        Kerikinga keske′elta!
Kalev-peig ja Linda-neidu
Pidasivad pulmailu!
        Täht hakkab koju minema,
Kutsub Salme saaja seasta,
Kana lustikamberista.
Kus see tuba toesta tehtud,
Katuksest on kallutatud,
Hernevarsista valatud.
        Tähti astub eide ette,
Tänab peosta ja pajatab:
"Jumalaga, eidekene!
Jumalaga, pulmalised!
Jumalaga, kälimees Kalev!
Jumalaga, nadu noori!
Ära viin nüüd Salmekese,
Ära noore nugissilma:
Eite ei saa Salmet nägema,
Õde ei Salme õnne tundma.
Nutke, Salme vennakesed,
Nutke, Lääne neitsikesed:
Ju teilt Salme viidanekse,
Pilve taha peidetakse,
Ehaneiuks heidetakse,
Taeva alla tõstetakse."
        Salme hüüdis pisarsilmil,
Salme saanista pajatas:
"Ema, hella memmekene,
Ära pean mina minema,
Hani, hulgasta ujuma,
Tetre, teista lahkumaie,
Luike, lustilt lendamaie;
Part lähen parve äärta mööda,
Luike kelgul lunda mööda,
Jõhvikas jõgede mööda,
Sinikas sula sooda mööda;
Tuleb tuuli tõstemaie,
Õhku armas aitamaie!"
        Õde hüüdis õuestana,
Kasuema kamberista,
Orjatüdruk nurga tagant:
"Kuhu meie Salme viidi,
Kuhu kulli kandis kana?"
        Tuulehoog tõi tervisida,
Vihmapisar silmavetta,
Kaste kadund lapse kurbust,
Muud saand Salmelt ei sõnumid.
        
        Kalevite pulmailu
Kestab kenast kaugemalle.
        Ristitantsi tantsigeme,
        Viru tantsi veeregeme,
        Harju tantsi astugeme,
        Lääne tantsi lennakeme,
        Järva tantsi jättageme,
        Oma tantsi hoidageme,
        Seni kui tõuseb sõrga soosta,
        Sõrga soosta, märga maasta,
        Veri varvaste vahelta,
        Kerikinga keske′elta!
Kalev-peig ja Linda-neidu
Pidasivad pulmailu!
        "Kodus käinud, neitsikene,
Kodus käinud viied viinad,
Viied viinad, kuued kruusid,
Seitse sala kuulajada,
Kaheksa kaugelt vaatajada."
        "Kui on käinud, käigu peale!
Ei väsi väravasammas,
Katke ei venna kaevu kooku
Pidades peiu hobusta,
Kandes veskivaljaida.
Et las käia teised viied,
Teised viied, teised kuued,
Teised seitsmed sala kuuljad,
Kaheksad kaugelt vaatajad.
Parem jään ma peiust ilma,
Enne kui pulm jääb poolikulle!"
        Ristitantsi tantsigeme,
        Viru tantsi veeregeme,
        Harju tantsi astugeme,
        Lääne tantsi lennakeme,
        Järva tantsi jättageme,
        Oma tantsi hoidageme:
        Seni kui tõuseb sõrga soosta,
        Sõrga soosta, märga maasta,
        Veri varvaste vahelta,
        Kerikinga keske′elta!
Kalev-peig ja Linda-neidu
Pidasivad pulmailu!
        "Tule, vares, vaenelapsi,
Ohtupäine orjapiiga,
Raske raudatöö tegija,
Võta kätte kaelakoogud,
Köida ämbrid kookudesse;
Mine, too meresta vetta,
Jookse, too joajõesta,
Käi, too kärme allikasta!"
        Uinusin ma ootamaie,
Viibisin ma vaatamaie,
Kuidas need kalad koevad,
Kuidas lutsu lööneb loovi,
Isahavid heitelevad,
Emasärjed seadelevad.
Viibisin vähe pikale,
Tunnikeseks tukkumaie.
        Hakkasin koju minema,
Pulmapilli tõstis jalga.
Tuli vastu pere-eite,
Küsis, kus ma pikka ööda,
Poole päeva aega viitnud.
        "Minu hella eidekene,
Eks sa tea noore viitu,
Vaeselapse lustisida?
Noorel viisi viivitusta,
Kuus veel jalakammitsaida,
Seitse sammusidujaida!
Uinusin ootamaie,
Viibisin vaatamaie,
Kuidas need kalad koevad,
Kuidas lutsu lööneb loovi,
Isahavid heitelevad,
Emasärjed seadelevad.
Viibisin vähe pikale,
Tunnikeseks tukkumaie."
        Ristitantsi tantsigeme,
        Oma tantsi hoidageme:
        Seni kui tõuseb sõrga soosta,
        Sõrga soosta, märga maasta,
        Veri varvaste vahelta,
        Kerikinga keske′elta!
        Kalev hakkab koju minema,
Kutsub Linda saaja seasta,
Tedretütre teiste seltsist,
Luige lustipidudelta.
Linda hüüab üle ukse:
"Jookse, poiss, jooda hobune,
Palgapoiss, pane sadula,
Käskujalga, kääna saani,
Saani aisad akkenaie,
Saani küljed künnikselle,
Saani kolju vastu koitu!"
        Siis ta läheb lese poole
Jumalaga jättemaie:
"Jumalaga, kasuema!
Ära pean mina minema,
Luike, parvest lendamaie,
Kotkas, külasta lahkuma;
Ära pean hädast minema,
Ära häista rahvaista,
Paremaista paikadesta,
Tuttavaista taludesta!
Pidu peab pärale jääma,
Pulm peab jääma poolikulle,
Õlled otsaje ujuma,
Saiad saama kannikalle."
        Siis ta, armas, astus saani,
Kargas kõpstes peiu kõrva.
Kalev pani pika sääre
Vöö kombel neiu ümber,
Teine jalga saanist väljas.
        Kalev kannusta käristas,
Kuldahelkuda helistas:
"Oh Linda, minu omane!
Mis sina koju unustid?
Kolmed sa koju unustid:
Kuu see jäi koja lävele,
See sinu vana emake;
Päev jäi peale aida viilu,
See sinu vana onuke;
Kased kamberi lävele,
Need su virved vennikesed,
Läänes kasvand lellepojad." -
        "Kui on jäänud, jäägu peale,
Uku annab uue õnne;
Kuhu teeda tallatie,
Rada ette rajatie,
Sinna pean mina minema!"
        Kuu jäi kurvalt vaatamaie,
Pahal meelel paistis päeva,
Kased nutsid kamberissa,
Linda, lind, ei tunnud leina,
Tunnud teiste kurvastusi,
Linda lendas peiu armul,
Sõitis kaasa sõudemisel
Üle laiu lagedaida,
Läbi pakse metsasida,
Sõitis päeval päikse valgel,
Öösel hõbesõlge valgel
Kalevite kodu poole,
Kaasa siidikamberie,
Kus oli seatud kena sängi,
Padjuline puhkepaika.

Tagasi üles