10









20









30









         Laena mull’ kannelt, Wanemuine!
Kaunis lugu mõlgub meeles:
Muistese põlwe pärandustest
Ihkan laulu ilmutada. 

         Ärkage, hallid muistena ealed!
Tooge meile teädusida,
Parema pääwade pajatust,
Awaldust armsamaist aegust. 

         Tule sa, lauliku targa tütar!
Astu Endla järweesta;
Küllalte hõbedana peeglis
Oled iuksid silitanud. 

         Tõe woli wõtkem wanad warjud!
Näitkem rändamist ja tegu!
Wahwama meeste ja nõidade
Kalewide käikisida. 

         Mis mina kodu nurmelt nopind
Kaugelt wõeral wäljal künnud,
Mis mulle tuule oogud toonud
Weete laened weeretanud; 

         Mis mina kaua kaisus kandsin,
Põues peidula pidasin,
Mis mina kaljul kotka pesas
Mõnda aastat olen audund: 

         Seda laulus ma lõksutellen
Wõera kuulijate kõrwa.
Armsamad kewade põlwe kaimud
Warisesid muro alla: 

         Kuhu mo lusti lõõritusi,
Kurwastuse kukutusi,
Leinas südame igatsusi –
Nende kuulmesse ei kosta.

Tagasi üles