10









20









30









40









50









60









70









80









90









100









110









120









130









140









150









160









170









180









190









200









210









220









230









240









250









260









270









280









290









300









310









Lehvi muistseid mälestusi,
Kalevite kuulutusi
Kalmukünkast kerkimaie,
Udu-aurust paisumaie,
Hämarikust ärkamaie,
Kanarbikust kasvamaie,
Samblasoosta suitsemaie,
Kus need varjud vaikusella,
Pikad piinad peitusella,
Kurnatused kaane alla
Põrmu põues põõnutavad,
Uku hõlmassa uinuvad,
Maarja rüpessa magavad!
        Päike neid ei paistemaie,
Kägu kuldne kukkumaie,
Pesilindu pettemaie
Enam pääse mätta alla.
Kuu aga kumab kõrge′elta,
Tähte silmad taeva servast
Valgust varjuvalvajalle,
Kuma kujukudujalle,
Kes neid rahurüüdidesse,
Varjuvaipaje mähivad -
Kooljate koja katavad,
Magajaida matavad.
        Tuleb hoogsalt tuuletuhin,
Kostab kaugelt laintekohin:
Toogu tulles tervisida,
Kuulutagu kallimaida
Unustusse uinund asju,
Mõttest läinud mälestusi,
Mis ehk ehavalgel välgub,
Videviku vilul vilgub,
Keerleb kaste kerkimisel,
Hüpleb udu hõlma alla:
Seal need vaimuäbarikud
Hämarasse ärka′avad,
Sagarasse seltsinevad,
Parves eha palistusel,
Ööde vilul õilmekarva
Mälestusi mängitavad,
Kuldast kuuldu keerutavad.
        Vaata mängi, vennikene,
Näe sa keerdu, neitsikene,
Nõua sõudeid, sõbrakene,
Sõnasõudeid laulikulle,
Mis kui koidul kiirustelles,
Päeva piiril pilutatud
Usin unenägu kaob;
Lõokene lõõritelles,
Künnilindu lõksatelles,
Kulla kägu kukutelles
Öö ja õnned metsa viib.
        Kiirest kaovad meie päevad,
Tuhatnelja elu tunnid
Ruttes Kalmu küngastelle,
Lendes rahulepikusse,
Kolletava kooljasängi.
Kaduval ei kodupaika,
Rändajal ei rahurüngast
Põrmupõlvesta pärida.
Tuuletuhin tuiskas vile
Laane ladvul laulemaie,
Piki puida puhumaie,
Mööda metsi möirgamaie;
Sundis suvel sõudevaida
Lehekesi lehvimaie,
Käskis kaske kahiseda,
Haava lehti argelikult
Vargaküüsil vabiseda,
Röövli kohkel kabiseda.
Õhu helid, õrnad hääled,
Panid parmu põrisema,
Pihulase pirisema,
Verevenna virisema,
Sitika sirisemaie.
Liblik üksi, lustilindu,
Tallab tuulta salamahti.
        Kõiges kuuleb targa kõrva,
Mõisteliku õrna meeli
Lustilugu, leinanuttu,
Kiusatuse kiljatusi,
Kuuleb kõiges muistset kõnet,
Märkab muistseid mõistatusi,
Salasõna sõlmitusi.
        Rõõm ja mure kaksikvennad,
Kaksiklapsed looduskojas,
Kõnnivad käsi käessa,
Rändavad sammu sammussa;
Ü k s neid isa sünnitanud,
Ema ü k s neid imetanud,
Ü h e s kätkis kiigutanud.
        Ehapuna kena palgeid
Pilverünkad palistavad,
Palistavad kullakarva,
Silitavad siidinarma:
Poeg, kas tunned pilve põues
Sala peitelikku sisu?
Pikse välgud, müristused,
Rabisevad raheterad,
Lume paksud puistatused,
Äikese ähvardused
Magasivad pilve rüpes,
Petteliku põue peidus.
        Kas sa tunned kulmukastet,
Langevada laugevetta?
Rõõmu silmapilgu ilu,
Viletsuse õhtuvilu
Silmapisar sigitamas,
Kulmukaste kosutamas.
Kerkib süda kõrgemalle,
Murrab mure meelekesta:
Varmalt veereb silmavesi,
Kiirest kukub kulmukaste
Tõusu, langust tähendama.
        Laulik, luues lugusida,
Veerevaida värssisida,
Võtab pihu võltsivallast,
Tüki teise tõsitalust,
Kolmandama kuulukülast,
Laenab lisa meelelaekast,
Mõttemõisa magasista.
Näitab kuju kulla nägu,
Kõne kaunis tõekarva,
Tõekarva, tarka arvu,
Siis on laulik osav looja,
Laitemata sõnaseadja.
        Kuulin Mardust kiljatamas,
Laane nurgas nuttemassa,
Metsa kaisus kaebamassa.
Mis ta kisa kihutanud,
Nutuhäälta äratanud,
Kaebamista kasvatanud,
Ohkamista oimutanud?
Mardus leinab langu verda,
Langu verda, häda härda,
Piinatuse pisaraida,
Kurnatuse kustutusi:
Mis on taevas tarretanud,
Pilvi pilul palistanud.
        Ohukate katab kaugelt,
Murevaipa matab musta,
Peidab pilve pimedasse
Lauliku päevaterada.
        Vaimuvarjud udupilves,
Kaste hõlma kergitusel,
Argsel sammul astudessa
Näitvad verist võitlemist,
Mässamiste mõõgamängi,
Tapja tapperi tantsisid,
Sõjaaegse surma suitsu,
Näljapõlve närtsimisi,
Katku kurnatuse jälgi,
Toovad kurbi teadusida,
Ohupäevist ohkamisi,
Piinatuse pisaraida.
        Isamaa ilu hoieldes,
Võõraste vastu võideldes
Varisesid vaprad vallad,
Kolletasid kihelkonnad
Muistse põlve mulla alla.
Nende piina pigistused,
Nende vaeva väsimused,
Muistsed kallid mälestused
Kostku meile kustumata!
        Taevas, Vanataadi talus,
Taaralaste targas seltsis
Istusivad kanged mehed,
Võõrsil vahvad võidumehed
Tulepaistel pajatelles
Ennemuistseid ilmumisi.
Kalevipoeg, kangelane,
Kuulus meesi kuninglikku,
Istus nende keske′ella,
Kuulas käsipõsekilla
Laulikute lugusida,
Kandlelööja kiitusida,
Miska tema tegusida,
Jumekaida juhtumisi,
Ilmas ilmund imesida,
Tugevaida toimetusi,
Mis ta elupõlves teinud,
Enne surma sobitanud -
Mahajäänud jälgi mööda,
Järeljäänud riisme rajal
Tulepaistel pajatati,
Kuldakeelil kuulutati.
Küll saan sõnu seadlemaie,
Kuldalõnga ketramaie,
Hõbeheideid korrutama,
Vaskivärtnaid veeretama,
Kui hakkan kuuldusid kuduma,
Nägusida näitamaie,
Tegusida tunnistama,
Lugusida lahutama.
        Vaata! laanes puie peidus,
Puie peidus, põõsa varjus,
Lepa leinahõlma alla,
Kurbuskase katte alla
Seisab seitse kalmuküngast,
Seitse sammeldanud sängi -
Seitse küngast, servad lagund -,
Kel ei kasva kohendajat,
Sõbralikku seadijada,
Valvsail silmil vahtisida,
Õrnal armul kaitsejaida.
Üks on sängi hädaohtu,
Teine sängi orjakütkes,
Kolmas sängi sõjakurnas,
Neljas sängi näljapiinas,
Viies sängi viletspõlves,
Kuues sängi katkusurmas,
Seitsmes taudi tappesängi.
        See′ p see Eesti muistne põli
Enne meie päevasida.
Juhtud õnne juhatusel,
Haldijate häälitsusel,
Mardus′ kutse meelitusel
Sina seitsme künka juurde,
Sammeldanud sängidelle:
Istuta, poeg, isa iluks,
Isa iluks põõsakene,
Ema iluks õnnelille,
Orjavitsa õele iluks,
Visnapuuda venna iluks,
Toomingas tuttava õnneks!
Tipi taimed targal kombel,
Pista juured mulla põue,
Sibli hästi sügavalle,
Et nad kaunist kasvamaie,
Õigel ajal õitsemaie
Läheksid rüngaste rõõmuks,
Uinusängidelle iluks,
Murupinnale toeksi,
Magajate mälestuseks!
        Mis seal uinub muru hõlmas,
Vaikses põrmu rüpes puhkab?
        Muru hõlma, mulla rüppe,
Põrmu põue peitevasse
Maeti meie mälestused,
Muistse põlve pärandused,
Muistse õnne õilmekesed,
Muistse sõna sünnitused,
Muistse laulu lunastused.
        Aja emalikus kaisus
Varjab unustuse vaipa,
Katab kavaluse kuube,
Sõgedate sõnasõba:
Mis seal katkud kooletanud,
Piinapihid pigistanud,
Möllav mõõka magatanud,
Surmasängi suigutanud,
Udu hõlma uinutanud.
        Ükskord, kui ma noor veel olin,
Noor veel olin, norgus seisin,
Kergel jalal karjas käisin,
Vainul kurni veeretasin,
Külakiigel õõtsutasin,
Uinusin ma une ikkes,
Õitseliste tule paistel
Põõsa varjul puhkamaie,
Jaanilinna ligidalle.
Vaat! mis imelikud ilud,
Kogemata kuldsed kujud
Ärkasivad unenäoksi
Suikuvalle silma ette,
Vaimu vaateväravaile:
        Vaprad mehed, vanad targad,
Lustilised laululoojad,
Kulla kandle kõlksutajad,
Kenad käharpeaga piigad
Kargasivad kesköö pidul
Kalmukünkaist kõpsatelles
Udu varjus hüppamaie;
Astusivad argsel sammul,
Argsel sammul, kergel kannal
Libisedes ligemalle,
Tähendasid salatähil,
Pilgutasid silmapilul:
Uinuta meid magamaie!
        Uinuge, unustud loomad,
Puhake, kolletand kujud!
Uinuge kuldasta unda,
Kuni teid paremal päeval
Kenama hommiku koitu
Taara toas äratab uuest!
        Noored mehed, meeste pojad,
Viru- ja Järvamaa võsud,
Harju armsamad õed,
Pärnu paremad piigad,
Lääne lähemad langud,
Kuulge, oh kuulge mu kõnet!
Kaugema päevade kujud,
Varema aegade varjud,
Endine õnni ja ilu,
Muistene kurbus ja mure,
Muistene kuldane kõne,
Muistene lauliku lugu
Meelta minul mõlgutamas,
Palgeida paisutamas.
Kuulge juttusid jumekaid,
Kalevite kuulutusi,
Alevite avaldusi,
Olevite ilmutusi,
Sulevite sünnitusi,
Mis mulle puistand pihlakasta,
Tulnud teised toomingasta,
Taara tamme tüvikusta,
Vanasti sõlmitud sõnasta,
Vanasti juurdunud jutusta,
Vanemuinese vöösta,
Juta hiuksesalkudesta!
        Mis sealt riismeid riisusin,
Jälilt kokku koristasin -
Laululõngaksi ketrasin,
Lõuendiksi lõksutasin,
Kalevi kangaksi kudusin.

Tagasi üles